Mis on kompostimine
Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kas teadsid, et kompostides võid vähendada enda perekonna poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra?
Kompostimine on on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Mida võiksid teada kompostimisest
Oleme kasutanud kompostiljon.ee info materjale. Sealt leiad ka rohkem infot kui tekib küsimusi kompostimise kohta.
Kolm olulist põhimõtet
Hea komposti tegemisel on oluline materjalide õige tasakaal.
Kompostimise protsess vajab süsinikku, lämmastikku, vett ja õhku!
Kõige parem kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks rohelist lehematerjali (kartulikoored, värskelt niidetud muru ja toidujäätmeid) ning kiulist puitunud materjali (näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru).
See tähendab, et te võite kompostida peaaegu kõiki tekkivaid biojäätmeid (vaata siit, mida kindlasti kompostida ei tohiks). On ainult üks peamine põhimõte, mida tuleb jälgida – et üks kompostimaterjal ei hakkaks domineerima.
Kompostides tuleb jälgida, et segamini oleks nii toidujäätmeid kui aiajäätmeid, sest siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.
Ideaalis tuleks kompost laduda kihiti (näiteks muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed) ja lisada peenemaid oksi või puistematerjali. Nõnda on kindel, et teil ei tule komposti hakata ümber tõstma või segama.
Oksad hoiavad komposti õhurikka ega pane komposti mädanema. Loomulikult ei pea ootama, millal üks kiht laotud on. Lähtu tervest talupojamõistusest – kui tundub, et kuivanud puulehti ja oksaraage on liiga palju, tuleb kartulikoori, õunasüdameid, värskelt niidetud muru ja närtsinud lilli juurde panna).
Kompostis toimub lagunemise protsess tänu selles elavatele mikroorganismidele. Nende elutegevuse põhivajadusteks on vaja õhku, niiskust ja toitaineid.
Õhk
Liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema. Õhulisuse tagamiseks on vaja lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid.
Niisukus ehk vesi
Liigne kuivus ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Liigne niiskus hävitab aga vajalikud mikroorganismid ning kompost hakkab mädanema ja haisema. Hoia niiskus tasakaalus! Niiskuse tasakaalu saab kontrollida, kui pigistad komposti ja sellest eraldub paar tilka vett. Kompost peaks kergelt niiskusest läikima.
Toitained (süsinik ja lämmastik)
Enamasti jääb puudu just lämmastikku. Oksad, oksahake, muru, hein, kuivanud puulehed sisaldavad vähe lämmastikku. Niiskuse tekitamiseks on lämmastikku juurde vaja. Rohkelt on lämmastikku näiteks köögijäätmees, aiajäätmetes, värskelt niidetud murus, nõgestes, aga sõnnikus.
Viis sammu alustamiseks
1. ALUSTAMINE
Kompostimise alustamiseks tuleb esmalt leida kompostile hea koht. Vali päikse- ja tuulevarjulisem koht ning väldi orge või madalamaid kohti, sest komposti ei tohiks valguda liigset vihmavett.
Eriti hea, kui kompost saab endale koha valatud pinnasele, aga siis peab olema mõeldud vee äravoolule (vee äravoolu toru/kalle).
Kui oled otsustanud, et valid kompostimiseks ehituspoest soetatava plastikust konteineri või kiirkomposteri, siis on kõik väga lihtne – aseta komposter oma kohale.
Kui oled aga otsustanud ise oma aianurka kompostikasti meisterdada, mis on kõige loodussõbralikum viis, siis selleks vajad natuke laudu ja mõningaid ehitustarvikuid.
Kompostikast võiks olla mõõtudega 1,2mx1,2m,1,2m, aga võib olla ka suurem. Väiksem enam mitte, siis ei ole temast suurt abi. Kompostikasti kolm külge võivad olla ehitatud selliselt, et need jäävad kinni ja neid enam lahti võtta ei ole vaja. Esimene pool võiks olla kergesti avatav või ka korruste kaupa avatav – nõnda on hea kompostile segamise, materjali lisamise ja komposti väljavõtmise ajal ligi pääseda.
2. LISA ESIMENE KIHT BIOJÄÄTMEID. MIDA JA KUIDAS?
Nüüd, kui kompostikast on paigas või valmis ehitatud, tuleb alustada esimese kihi ladumist.
Esimeseks kihiks võiks olla kas muld või turvas. Järgmisena võib komposti panna kõik biojäätmed, mis parasjagu köögis toidu valmistamisest üle jäid: purustatud munakoored, kartulikoored, õunakoored ja õunasüdamikud, porgandikoored, märga majapidamispaberit, majapidamispaberi papist rull jne. Päris kõike komposterisse panna ei tohi (vaata nimekirja, mida mitte panna).
3. LISA VAHEKIHT. MIKS JA MIDA?
Et tasakaalustada komposti, peab rohelisele kihile järgnema pruun kiht (need kaks võivad olla ka segamini omavahel).
Selleks sobivad igasugused aiast järgi jäävad looduslikud saadused nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või vähemalt väiksemaks teha, muidu need ei kõdune nii kiiresti.
Kui aias ei ole puulehti ega ka oksi, siis sobib ka igasugusne muu puistematerjal – natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehaket jne.
4. SEGA.
Kui tahad olla väga tubli ja korralik, tuleks paar korda aastas komposti segada. Seda saab teha aiahargiga komposti korduvalt kompostikonteineris ümber tõstes. Eriti usinad saavad teha ühe kompostikasti lisaks ja sinna komposti lihtsalt ümber tõsta.
Kui Sinu majas ole väga palju kortereid, saab ka ilma segamata. Siis tuleb jälgida, et kompost koosneks enam-vähem võrdselt nii puistematerjalist kui ka niisketest biojäätmetest.
5. MULD ON VALMIS. VÕTA VÄLJA!
Hea kompost on tumepruun ja sõmer materjal, mis sarnaneb kõdusõnnikule, aga lõhnab nagu muld.
Komposti mulda võid kontrollida ka nii:
Täida klaaspurk 1/3 ulatuses kompostiga ning aseta sinna peale paar kressi seemet. Seejärel niisuta õrnalt pinnast ning sulge purk. Kui väikesed taimed, mis paari päeva pärast sirguma hakkavad, on rohelised ja nende juured valged, on kompost valmis. Kui aga taimed on kollased või pruunid, peab kompost veel mõnda aega valmima.
Kui kompostimuld on kompostrist välja võetud, saab seda kasutada nii lillepeenras kui muru väetamiseks. Komposti mullal kasvanud toit on puhas ja tervislik ning sellel kasvavad väga lopsakalt ka toalilled.
Et komposter haisema ei hakkaks
Kompost ei tohi haiseda! Kui kompost haiseb, siis on see liiga niiske ja kompostis on vähe hapnikku.
Kontrolli nii:
Võta peotäis kompostimulda ja pigistate seda. Kui pigistades eraldub rohkem kui paar tilka vett, on kompost liiga niiske ja alanud on roiskumise protsess.
Roiskumist/ mädanemist soodustavad:
- liigne niiskus ja
- rohked majapidamisjäätmed
Mida teha, kui kompost haiseb?
- õhuta komposti seda ümber tõstes
- lisa kihtide vahele kuiva puistematerjali (oksahaket, turbapuru, saepuru, heintega segatud kuivi lehti, peenestatud ajalehti, munakarpe, ökopelleteid ja põhust valmistatud pelleteid)
- alusta algusest, kui muu ei aita
Mida kompostrisse panna?
Pigem ära lisa!
- suurtootlusest pärit arbuusi-, banaani- j
Komposti julgelt!
kõikvõimalikke taimseid jäätmeid aiast:
- puulehti
- närtsinud lilli
- niidetud muru jmt
kõikvõimalikke taimseid jäätmeid köögist
- puu-, köögi- ja juurviljade jäätmeid (näiteks õunakoori, kogemata seisma jäänud pirne, supi sisse läinud kapsa südamikke jne)
- tahkeid toidujäätmeid (näiteks keedetud kartuleid, mis on eelmisest toidukorrast üle jäänud)
- kõikvõimalikke taimseid jäätmeid põllult või aialapilt
- köögi- ja juurviljade pealseid, seal hulgas riknenud köögi- ja juurviljad
- muid köögi- ja toidujäätmeid
- tee- ja kohvipuru koos filtritega
- pehmeid ja niiskeid pabereid
- purustatud munakoori
- papist munakarpe
- mahetoodetud ja tükeldatud arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koori
Mida kompostrisse mitte panna?
Pigem ära lisa!
- suurtootlusest pärit arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koori – need sisaldavad suures koguses kemikaale ning lagunevad halvasti. KUI te siiski otsustate sellised koored ja puuviljad komposti lisada, siis tasub need väikesteks tükkideks lõikuda – see soodustab pestitsiidijääkidega kaetud koorte lagunemist.
- Lemmikloomade väljaheiteid (võivad levitada haiguseid!) – ainult siis võib kompostida, kui on kindel plaan seda kompostimulda hiljem ainult lillepeenras kasutada.
- Liha ja konte – temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele ja need lähevad roiskuma. See omakorda meelitab ligi närilisi ja teisi loomi-linde.
- Piimatooteid, õli, rasvu, kastmeid – temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele.
- Mädanenud õunu – need kannavad haiguseid, tasub kaevata maasse.
- Roosioksi – need kannavad haiguseid ja parem on põletada roosioksad grillahjus või välikaminas
- Haigeid viljapuuoksi – need kannavad haiguseid ja parem on põletada haiged oksad grillahjus või välikaminas
- Tomatitaimede lehti ja varsi pärast korjeaja lõppu – need kannavad haiguseid ja parem on need põletada grillahjus või välikaminas
- Männiokkaid – rohke vaigusisalduse tõttu ei lagune
Ära kindlasti kompostrisse pane!
- umbrohutõrjevahendeid – mulla kaudu jõuavad inimesele kahjulikud kemikaalid ka toitu ning Sinu organismi
- mürgiseid aineid – mulla kaudu jõuavad mürgid ka toitu ning Sinu organismi
- kodukeemiat, seal hulgas nõudepesuvahendeid – seal leiduvad inimese organismile kahjulikud ained jõuavad mullal kasvavate taimede kaudu ka inimese organismi
- ravimeid – mulla kaudu jõuavad ravimijäägid Sinu ja Sinu lähedaste organismi
- grillahjusütt (kuna see on immutatud mürgiste ainetega)
- tolmuimejakotte – seal leiduv prügi ei sobi kompostimiseks
- plastikut – plastik ei lagune looduses korralikult ega ole orgaaniline ning kompostides tervisele hea, sest sisaldab palju erinevaid kemikaale
- kummi
- nahka
- sigaretikonisid
- läikepaberil ajalehti ja ajakirju, sest need on immutatud erinevate kahjulike keemiliste ainetega
- klaasi
Kasulikke nippe?
- Sajuperioodil võib komposti katta paariks päevaks koormakatte või kilega, et sinna ei satuks liigset niiskust. Ära jära katet peale liiga kauaks, sest muidu ei pääse hapnik kompostile ligi.
- Sügisel ja talvel, mil õhutemperatuur langeb alla viie soojakraadi, tasub kompostihunnik katta koormakatte või presendiga. See aitab vältida lumest tulevat liigset niiskust.
- Oksad tasub eelnevalt väiksemaks murda või peenestada, et vältida komposti liiga hõredaks muutumist ja seeläbi kuivamist.
- Kõdunemise protsessidele aitab tõhusalt kaasa see, kui lisada kompostikihtidele aeg-ajalt mulda, turvast või valmis komposti.
- Kompostikast peab asuma maapinna peal – see tähendab, et augus võib vihmavesi komposti üle ujutada ning kompost võib minna riknema.
- Kevadel on hea komposti “äratada” paari ämbritäie sooja veega, ning siis komposti segada.
Mida teha nende biojäätmetega, mida ei soovitata kompostida, aga millega soovid midagi ette võtta?
Suurtootlusest pärit arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koored tasub eelnevalt tükeldada. Nõnda lagunevad pestitsiidide rohked koored paremini. NB! Pestitsiidijäägid lagunevad aeglaselt. Siit soovitus: selliseid jääke võiks kompostida eraldi ning saadud komposti kasutada dekoratiivtaimede kasvatamiseks, mitte aga söögitaimedele.
Mädanenud õunad tasub maasse kaevata. Nõnda ei satu taimehaigused uuele ringile. NB! Kaeva mädanenud õunad väga sügavale maasse, sest mullas suudavad väga paljud haigustekitajad ellu jääda.
Vaata siit, missuguseid tüüpilisi vigu vältida.
Kui jääd hätta, siis kutsu endale kompostiljon appi.
Väldi levinumaid vigu, mis võivad kompostimise ebamugavaks või vaevaliseks muuta.
Asukoht
- Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad kompostri kiiresti töövõimetuks.
- Asukohta valides jälgi, et sinna oleks mugav ligipääs ka talvel või märja ilmaga, et seal saaks teha vajaminevaid töid – näiteks materjali segada või komposti kasta.
- Ära tee komposkasti sügavamale maa sisse. Biojäätmed tuleb alati paigutada maa peale, kuid kokkupuutesse mullaga – nt betoonist või raudplaadist põhi ei sobi. Kobesta alati ehitusalune pinnas.
Suurus
Komposter ei tohi olla liiga suur või liiga väike, muidu on kogu protsessi korrashoid väga raske. Tee pigem mitu vähemat kui üks suurem kompostkast. Harjuta paar aastat mõne lihtsama ja ajutisema lahendusega, et aru saada bioprügi mahtudest ja leida endale mugavaim viis kompostiga toimetamiseks. Vastavalt komposteeritavale materjalile ja rahakoti paksusele võid valida ka väga erinevaid viise kompostkasti tegemiseks.
Süsteemsus
Bioprügi ladustamist alusta ja jätka süsteemselt. Lisaks veele ja õhule on vaja kompostimiseks süsinikku ja lämmastikku. Süsinik on kuiv ja pruun – nt oksad; lämmastik on roheline ja mahlane – nt umbrohi ja toidujäägid. Säilita vahekord kaks osa pruuni ja üks osa rohelist. Ära ladusta korraga väga suurt ühetüübilist massi. Alustuseks ehk kõige esimeseks ja alumiseks kihiks tuleb panna lämmastikurohke kiht – hästi sobib sõnnikusegu, kanakaka graanulid vms.
Ära kasuta!
- Ära komposti sobimatuid materjale! Vaata siit, mida mitte kompostida.
- Väldi masstootmise või intensiivpõllunduse jääke või eksootiliste viljade osasid. Tänapäeva tööstuslik toit võib sisaldada palju keemilisi lisaaineid, taimekaitsemürke, säilitus- ja saasteaineid, antibiootikume ja mitmesuguseid ravimite jääke. See kõik jõuab mulla kaudu ka toidulauale. Samuti pole mõistlik toidutaimede mulla ettevalmistamiseks kasutada nt elava liiklusega tänava äärest võetud hekioksi või muruniidet, sest ka seal on tõenäoliselt saasteainete hulk suurem.
- Ära kasuta inimeste või lemmikloomade väljaheited. Sellistest osistest koostatud kompost kõlbab vaid lillepeenarde ja muruala väetamiseks, mitte toidu kasvatamiseks.
Hais
Kompost ei tohi haiseda. Vaata siit meie 5 sammu, kuidas ehitada endale hästi toimiv komposter.
Temperatuur ja niiskus
- Kompost ei tohi külmetada. Soojusta külmal ajal kompost või kata see.
- Kompost ei tohi kuivada, sest muidu protsessid peatuvad. Kuivamise vastu aitab kastmine sõnnikuveega, sooja veega või nõgeseleotise veega.
Närilised ja putukad
- Toidujäätmete puhul isoleeri kompostkast peene võrguga – nii ei pääse närilised ligi. Vajadusel kata kompost, et linnud ei leiaks võimalust tulla toitu otsima.
- Kui kompostkasti on kolinud elama sipelgad, on see märk liigsest kuivusest. Sega ja kasta.
- Kärbste rohkus kompostis viitab rohketele köögijäätmetele ja nende sigimiseks sobivatele tingimustele. Suruge pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti sisse. Kärbsevastsed hävinevad umbes + 43 kraadi juures. Komposti sees võib temperatuur tõusta oluliselt kõrgemaks. Ärge jätke toidujäätmeid pinnale.
