Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kas teadsid, et kompostides võid vähendada enda perekonna poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra?
Kompostimine on on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
Oleme kasutanud kompostiljon.ee info materjale. Sealt leiad ka rohkem infot kui tekib küsimusi kompostimise kohta.
Hea komposti tegemisel on oluline materjalide õige tasakaal.
Kompostimise protsess vajab süsinikku, lämmastikku, vett ja õhku!
Kõige parem kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks rohelist lehematerjali (kartulikoored, värskelt niidetud muru ja toidujäätmeid) ning kiulist puitunud materjali (näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru).
See tähendab, et te võite kompostida peaaegu kõiki tekkivaid biojäätmeid (vaata siit, mida kindlasti kompostida ei tohiks). On ainult üks peamine põhimõte, mida tuleb jälgida – et üks kompostimaterjal ei hakkaks domineerima.
Kompostides tuleb jälgida, et segamini oleks nii toidujäätmeid kui aiajäätmeid, sest siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.
Ideaalis tuleks kompost laduda kihiti (näiteks muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed) ja lisada peenemaid oksi või puistematerjali. Nõnda on kindel, et teil ei tule komposti hakata ümber tõstma või segama.
Oksad hoiavad komposti õhurikka ega pane komposti mädanema. Loomulikult ei pea ootama, millal üks kiht laotud on. Lähtu tervest talupojamõistusest – kui tundub, et kuivanud puulehti ja oksaraage on liiga palju, tuleb kartulikoori, õunasüdameid, värskelt niidetud muru ja närtsinud lilli juurde panna).
Kompostis toimub lagunemise protsess tänu selles elavatele mikroorganismidele. Nende elutegevuse põhivajadusteks on vaja õhku, niiskust ja toitaineid.
Õhk
Liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema. Õhulisuse tagamiseks on vaja lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid.
Niisukus ehk vesi
Liigne kuivus ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Liigne niiskus hävitab aga vajalikud mikroorganismid ning kompost hakkab mädanema ja haisema. Hoia niiskus tasakaalus! Niiskuse tasakaalu saab kontrollida, kui pigistad komposti ja sellest eraldub paar tilka vett. Kompost peaks kergelt niiskusest läikima.
Toitained (süsinik ja lämmastik)
Enamasti jääb puudu just lämmastikku. Oksad, oksahake, muru, hein, kuivanud puulehed sisaldavad vähe lämmastikku. Niiskuse tekitamiseks on lämmastikku juurde vaja. Rohkelt on lämmastikku näiteks köögijäätmees, aiajäätmetes, värskelt niidetud murus, nõgestes, aga sõnnikus.
Kompostimise alustamiseks tuleb esmalt leida kompostile hea koht. Vali päikse- ja tuulevarjulisem koht ning väldi orge või madalamaid kohti, sest komposti ei tohiks valguda liigset vihmavett.
Eriti hea, kui kompost saab endale koha valatud pinnasele, aga siis peab olema mõeldud vee äravoolule (vee äravoolu toru/kalle).
Kui oled otsustanud, et valid kompostimiseks ehituspoest soetatava plastikust konteineri või kiirkomposteri, siis on kõik väga lihtne – aseta komposter oma kohale.
Kui oled aga otsustanud ise oma aianurka kompostikasti meisterdada, mis on kõige loodussõbralikum viis, siis selleks vajad natuke laudu ja mõningaid ehitustarvikuid.
Kompostikast võiks olla mõõtudega 1,2mx1,2m,1,2m, aga võib olla ka suurem. Väiksem enam mitte, siis ei ole temast suurt abi. Kompostikasti kolm külge võivad olla ehitatud selliselt, et need jäävad kinni ja neid enam lahti võtta ei ole vaja. Esimene pool võiks olla kergesti avatav või ka korruste kaupa avatav – nõnda on hea kompostile segamise, materjali lisamise ja komposti väljavõtmise ajal ligi pääseda.
Nüüd, kui kompostikast on paigas või valmis ehitatud, tuleb alustada esimese kihi ladumist.
Esimeseks kihiks võiks olla kas muld või turvas. Järgmisena võib komposti panna kõik biojäätmed, mis parasjagu köögis toidu valmistamisest üle jäid: purustatud munakoored, kartulikoored, õunakoored ja õunasüdamikud, porgandikoored, märga majapidamispaberit, majapidamispaberi papist rull jne. Päris kõike komposterisse panna ei tohi (vaata nimekirja, mida mitte panna).
Et tasakaalustada komposti, peab rohelisele kihile järgnema pruun kiht (need kaks võivad olla ka segamini omavahel).
Selleks sobivad igasugused aiast järgi jäävad looduslikud saadused nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või vähemalt väiksemaks teha, muidu need ei kõdune nii kiiresti.
Kui aias ei ole puulehti ega ka oksi, siis sobib ka igasugusne muu puistematerjal – natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehaket jne.
Kui tahad olla väga tubli ja korralik, tuleks paar korda aastas komposti segada. Seda saab teha aiahargiga komposti korduvalt kompostikonteineris ümber tõstes. Eriti usinad saavad teha ühe kompostikasti lisaks ja sinna komposti lihtsalt ümber tõsta.
Kui Sinu majas ole väga palju kortereid, saab ka ilma segamata. Siis tuleb jälgida, et kompost koosneks enam-vähem võrdselt nii puistematerjalist kui ka niisketest biojäätmetest.
Hea kompost on tumepruun ja sõmer materjal, mis sarnaneb kõdusõnnikule, aga lõhnab nagu muld.
Komposti mulda võid kontrollida ka nii:
Täida klaaspurk 1/3 ulatuses kompostiga ning aseta sinna peale paar kressi seemet. Seejärel niisuta õrnalt pinnast ning sulge purk. Kui väikesed taimed, mis paari päeva pärast sirguma hakkavad, on rohelised ja nende juured valged, on kompost valmis. Kui aga taimed on kollased või pruunid, peab kompost veel mõnda aega valmima.
Kui kompostimuld on kompostrist välja võetud, saab seda kasutada nii lillepeenras kui muru väetamiseks. Komposti mullal kasvanud toit on puhas ja tervislik ning sellel kasvavad väga lopsakalt ka toalilled.
Kompost ei tohi haiseda! Kui kompost haiseb, siis on see liiga niiske ja kompostis on vähe hapnikku.
Kontrolli nii:
Võta peotäis kompostimulda ja pigistate seda. Kui pigistades eraldub rohkem kui paar tilka vett, on kompost liiga niiske ja alanud on roiskumise protsess.
Roiskumist/ mädanemist soodustavad:
Mida teha, kui kompost haiseb?
Pigem ära lisa!
Komposti julgelt!
kõikvõimalikke taimseid jäätmeid aiast:
kõikvõimalikke taimseid jäätmeid köögist
Pigem ära lisa!
Ära kindlasti kompostrisse pane!
Mida teha nende biojäätmetega, mida ei soovitata kompostida, aga millega soovid midagi ette võtta?
Suurtootlusest pärit arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koored tasub eelnevalt tükeldada. Nõnda lagunevad pestitsiidide rohked koored paremini. NB! Pestitsiidijäägid lagunevad aeglaselt. Siit soovitus: selliseid jääke võiks kompostida eraldi ning saadud komposti kasutada dekoratiivtaimede kasvatamiseks, mitte aga söögitaimedele.
Mädanenud õunad tasub maasse kaevata. Nõnda ei satu taimehaigused uuele ringile. NB! Kaeva mädanenud õunad väga sügavale maasse, sest mullas suudavad väga paljud haigustekitajad ellu jääda.
Vaata siit, missuguseid tüüpilisi vigu vältida.
Kui jääd hätta, siis kutsu endale kompostiljon appi.
Komposter ei tohi olla liiga suur või liiga väike, muidu on kogu protsessi korrashoid väga raske. Tee pigem mitu vähemat kui üks suurem kompostkast. Harjuta paar aastat mõne lihtsama ja ajutisema lahendusega, et aru saada bioprügi mahtudest ja leida endale mugavaim viis kompostiga toimetamiseks. Vastavalt komposteeritavale materjalile ja rahakoti paksusele võid valida ka väga erinevaid viise kompostkasti tegemiseks.
Bioprügi ladustamist alusta ja jätka süsteemselt. Lisaks veele ja õhule on vaja kompostimiseks süsinikku ja lämmastikku. Süsinik on kuiv ja pruun – nt oksad; lämmastik on roheline ja mahlane – nt umbrohi ja toidujäägid. Säilita vahekord kaks osa pruuni ja üks osa rohelist. Ära ladusta korraga väga suurt ühetüübilist massi. Alustuseks ehk kõige esimeseks ja alumiseks kihiks tuleb panna lämmastikurohke kiht – hästi sobib sõnnikusegu, kanakaka graanulid vms.
Kompost ei tohi haiseda. Vaata siit meie 5 sammu, kuidas ehitada endale hästi toimiv komposter.